EELK täna
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on vaba rahvakirik, kellel on enesekorralduse ja omavalitsemise õigus.

EELK moodustati 1917. aastal ja koosneb Eestis ning väljaspool Eestit paiknevatest ning temaga osaduses olevatest ja samadel õpetuslikel alustel tegutsevatest kogudustest.
Kogudus
Kogudus koosneb enamasti ühes piirkonnas – kirikukihelkonnas – elavatest kristlastest. Tema eesmärk on nii kuulutuse kui ka tegudega levitada rõõmusõnumit Jumala armastusest. Kristlik kogudus on nagu suur pere, mille rikkus peitub iga liikme erilisuses.
Koguduse liikmeks saadakse ristimise sakramendi kaudu. Väikelapsed ristitakse nende vanema või hooldaja soovil ning kinnitusel, et last ka kristlikult kasvatatakse. Juba vastutusvõimelisse ikka jõudnud inimesed saavad koguduse täisõiguslikeks liikmeteks leeriõnnistamise ehk konfirmatsiooni kaudu. Ka need, kelle side kirikuga mistahes põhjusel nõrgaks jäänud või suisa kadunud on, ei pea kartma, et neile enam koguduse keskel kohta pole. Kõik on teretulnud!
Kui soovid saada koguduse liikmeks, võta julgelt ühendust oma (või oma kodukandi) kogudusega. Välismaal olles saab ühendust võtta Välis-Eesti piiskopkonna kogudusega – eestikeelseid jumalateenistusi peetakse lisaks Eestile veel mitmel pool maailmas.
Juhtimine
Kiriku vaimulik juht ja ülemkarjane on peapiiskop Urmas Viilma. Piiskoppidena teenivad Ove Sander, Marko Tiitus ja Anti Toplaan, kes juhivad kolme piiskopkonda.
Kirikuvalitsuse ehk konsistooriumi moodustavad peapiiskop, piiskopid, kantsler ja kaks kuni neli assessorit. Kõrgeim seadusandlik ja korraldav organ on kirikukogu.
Väljaspool Eestit
EELK-l on diasporaa kogudusi ja tugikogudusi mitmel pool maailmas — Rootsis, Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Saksamaal, Austraalias ja mujal.
Kirik ja rahvuskultuur
Kirik on olnud Eesti kultuuri, hariduse ja kirjakeele kujundaja. Laulu- ja pillimänguseltside, kogukondlike liikumiste rikkus ning laulupidude traditsioon on alguse saanud just Eestimaa pastoraatidest. Pastorite Jakob Hurda, Villem Reimani ja paljude teiste kirikuõpetajate tegevus on aidanud hoida rahvuslikku pärandit ja viinud omariikluse tekkeni. Loe lähemalt: Eesti kirik läbi aja.
Rahvusvahelised sidemed
EELK kuulub Kirikute Maailmanõukokku, Luterlikku Maailmaliitu, Euroopa Kirikute Konverentsi, Evangeelsete Kirikute Osadusse Euroopas ning Porvoo osadusse, mis ühendab Põhja- ja Baltimaade luterlikke kirikuid ja Briti saarte anglikaani kirikuid. Kirikul on sidemed ka abiorganisatsioonidega Gustav-Adolf-Werk ja Martin-Luther-Bund ning sõprussuhted luterlike kirikutega Skandinaavias, Inglismaal, Saksamaal, Lätis, Leedus ja mujal.
Kirik ja riik
1995. aastal asutati Vabariigi Valitsuse ja EELK ühiskomisjon. Kiriku ja riigi koostöö hõlmab nii seadusandlust kui ka ajalooliste hoonete säilitamist, vaimse kultuuripärandi talletamist ning inimeste elukeskkonna ja pereväärtuste hoidmist.