Laul ja muusika
Kirikulaul on osa jumalateenistusest ja on kandnud eesti laulukultuuri sajandeid.
Jumalateenistusel laulab kogudus koos — laul on palve, kiitus ja tunnistus ühtaegu. Laulude sõnad ja viisid on kirikulaulu- ja palveraamatus; paljudes kogudustes on ka koor, ansambel või lastekoor.
Kirikumuusik
Kirikumuusik mängib jumalateenistustel ja talitustel orelit, juhib koguduselaulu ja aitab vaimulikul laule valida. Inimesed kutsuvad teda sageli lihtsalt organistiks, kuid tema hoolde kuulub kogu koguduse muusikaelu: kooride ja laulurühmade juhatamine, nende ettevõtmiste kavandamine ning oreli korrashoid.
Enne sõda tegid kogudustes muusikatööd köstrid, kes said lisaks muusikalisele ka teoloogilise ja pedagoogilise ettevalmistuse. Täna on roll enam muusikakeskne, kuid seda mõistetakse endiselt vaimuliku tööna.
Kirikumuusikute haridusest ja ametitest loe lähemalt: Meie kirikumuusikud.
Kiriku laulu- ja palveraamat
Praegu kasutusel olev lauluraamat (KLPR) on ka veebis: kõik 502 laulu sõnad, teemade kaupa, koos noodifailidega. Laulu leiab numbri, pealkirja, teema, autori või mõne meelde jäänud rea järgi.
Laulu lugu
Ajalehes Eesti Kirik ilmus aastatel 2001–2002 sari, mis tutvustab tuntumate koraalide saamislugu, autoreid ja teed eesti keelde. Loe sarja →
Uus lauluraamat
Uue lauluraamatu koostamist juhib alates 2017. aastast EELK lauluraamatukomisjon, mille esimees on piiskop Marko Tiitus.
Kus kirikumuusikat õppida
- EELK Usuteaduse Instituudi kirikumuusika osakond
- Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
- Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (orelimäng)
Vaata ka:
Kiriku laulu- ja palveraamat veebis
Kõik 502 laulu sõnad ja noodid. Otsi numbri, pealkirja, teema, autori või meelde jäänud rea järgi.