262 Arm, kes Sa mind oled loonud

1. Arm, kes Sa mind oled loonud oma näo järele,
   Arm, kes patu vastu toonud õnnistust mu hingele:
   Arm, Su päralt olen ma
   elades ja surres ka.
    
2. Arm, kes Sa mind ära valind enne, kui ma sündisin,
   Arm, kes inimeseks saanud, et ma taeva päriksin:
   Arm, Su päralt olen ma
   elades ja surres ka.
    
3. Arm, kes Sa siin kannatasid mu eest surma ahastust,
   Arm, kes nõnda valmistasid mulle rõõmu, õnnistust:
   Arm, Su päralt olen ma
   elades ja surres ka.
    
4. Arm, kes Vaim on, eluvägi, valgus, tõde, sõna ka,
   Arm, kes kõik mu kasuks tegi, et Ta saaks mind aidata:
   Arm, Su päralt olen ma
   elades ja surres ka.
    
5. Arm, kes Sa mind oled võitnud armastuse väega
   ja mind enda külge köitnud heldusega, tõega:
   Arm, Su päralt olen ma
   elades ja surres ka.

Viis: “Liebe, die du mich zum Bilden”
“Meiningenisches Gesangbuch” Meiningen, 1693.
Johann Christian Bach, 1735-1782.
Sõnad: Johann Scheffler (Angelus Silesius), 1624-1677.