Ametid kirikus
Kiriku keskne ülesanne evangeeliumi kuulutamine sõnas ja sakramentides. Selle jaoks on kirikus ordineeritud vaimulikud, kes otseselt vastutavad koguduse vaimuliku töö eest. Vaimulikuks nimetatakse inimest, kes on saanud nõutava hariduse ning on kiriku korra järgi kutsutud ja vastava talitusega ametisse pühitsetud (ordineeritud). Vaimulikud täidavad kirikus mitmesuguseid ülesandeid, vastutust ja volitusi. Kiriku ajaloo jooksul on välja kujunenud kolmekordne vaimulik amet, mida teostavad piiskop, preester ja diakon.
Vaimulike kõrval on kogudustes ametis ka nn ilmiktöötegijad väga mitmesuguste ülesannetega. Mõned neist on otseselt seotud jumalateenistuste ja talituste läbiviimisega, teised hoolitsevad kiriku ja kirikuvara eest, õpetavad lapsi ja noori, abistavad vanu ja haigeid jne.
Kui sul on tekkinud küsimusi mõne kirikliku töövaldkonna kohta, leiad ehk vasakulasuvate viidete alt soovitava info. Kui mitte, võta julgelt ühendust oma kodukoguduse vaimulikuga või saada küsimus lehel Küsi vaimulikult.
Vaimulik
Vaimuliku ameti — piiskopi, preestri ja diakoni — kohta loe lähemalt lehelt Vaimulik amet.
Kirikumuusik
Kristus on jaganud oma rahvale mitmesuguseid armuandeid ja ameteid, millega inimesed saavad Kirikus kaasa teenida Kristuse ihu ülesehitamiseks (Ef 4:11-16). Üks väga tähtis ja vastutusrikas valdkond koguduses on muusika ja kõik sellega seonduv.
Enne sõda tegid kogudustes muusikatööd köstrid, kes lisaks muusikalisele haridusele said ka teoloogilist ja pedagoogilist väljaõpet ning töötasid õpetaja abilistena. Neil oli õigus asendada õpetajat näiteks kodusel ristimistalitusel ja matusel, anda leeritunde ning usuõpetust koolis.
Täna on kirikumuusiku roll enam muusikakeskne, ometi tuleb mõista ka seda tööharu vaimuliku tööna. Kirikumuusik mängib jumalateenistustel ja kiriklikel talitustel orelit, juhtides koguduselaulu ning aitab vajadusel kirikuõpetajat laulude valimisel. Inimesed kutsuvad kirikumuusikut tihti lihtsalt orelimängijaks või organistiks, kuid tema ülesannete hulka kuulub koguduse muusikaelu eest vastutamine, laulukollektiivide või ka kristliku lastemuusikaringi rajamine vastavalt tekkinud võimalustele, koori juhatamine ning selle ettevõtmiste planeerimine, oreli korrashoiu eest vastutamine ja selle remondi organiseerimine. Parimal juhul hoiab organist ise pidevalt oma oreli hääles ja parandab pisivead, samas teeb ta ka koostööd paikkonna muusikutega, kaasates neid jumalateenistuslikku ellu ning vaimulikke korraldab kontserte.
Kirikumuusikuks saamisel vajatakse mitmekülgset erialast haridust, teoloogilist ettevalmistust ning lauluraamatu tundmist, mida antakse muuhulgas EELK Usuteaduse Instituudi kirikumuusika osakonnas.
Vaata veel:
EELK Usuteaduse Instituudi kirikumuusika osakond
Tallinna Kaarli kirikus pühitseti maestro Roman Toi 100. sünnipäeva. Video salvestas Risto Pomerants.
Pühapäevakooli õpetaja
Pühapäevakoolid tegutsevad suuremas osas Eestimaa kogudustes. Pühapäevakooli õpetajateks on tavaliselt aktiivsed koguduseliikmed, kes on saanud vastava koolituse ja teevad seda tööd armastustööna. Vastavalt kohalikele võimalustele ja tavadele võivad tunnid toimuda ka nädala teistel päevadel. Maal püütakse pühapäevakooli korraldada ka kirikust kaugemal olevates külades, kas koolimajas või kellegi kodus, et lastel oleks hõlpsam kohale tulla.
Kirikuteenija
Koguduses jagub võimalusi kaasa teenimiseks kõigile. Seal on erineva sisu ja vastutusega ameteid. Üks neist, mõnel pool palgalise töötegija, teisal aga vabatahtlike poolt kaetud töövaldkond on kirikuruumide korrashoidja ning kirikukellade helistaja amet, mida tihti nimetatakse kirikuteenija tööks.
Kirikuteenijat kutsuti varem ka lihtsalt kirikumeheks või kellameheks. Tänapäeval täidab neid ülesandeid sageli hoopis naine ning ka kirikuteenija tööülesanded on laienenud. Ta hoolitseb kiriku ja jumalateenistusel kasutatavate kirikuriistade korrasoleku eest, süütab küünlad ja lööb kella. Kui kirikumuusik vastutab jumalteenistuse ja talituse muusikalise külje eest ning vaimulik teenib jumalasõna ja sakramendi jagamisega, siis kirikuteenija hoolitseb kõiksugu tehniliste küsimuste eest. Temagi teenib nii jumalateenistusel kaasa ja aitab kirikulisi, kui neil on midagi küsida või muud abi tarvis.
Suuremates kogudustes on kirikuteenijad harilikult palgalised töötegijad, keda vajadusel abistavad koguduseliikmed vabatahtlikkuse korras. Väiksemates kogudustes on loomulik, et kirikusaali jumalateenistuseks ettevalmistamisel ja hilisemal kordaseadmisel on tegevad koguduse liikmed armastustööna. Paljud kirikuteenija ülesanded on jõukohased ka lastele, mistõttu on ülesannete jagamisel füüsilisest jõust olulisem hea tahe ja abivalmidus.
Kui aga tunnete täpsemat huvi selle vastu, kuidas kirikukelli helistatakse, tasub ühendust võtta oma kohaliku kogudusega ning uurida, kas ja millal on võimalik näiteks kellalöömist vaatama minna.